- you can press anywhere on the blank space to close -
Wednesday, September 15, 2010
Naljakas jah, kuidas sa vahel oled oodanud või lootnud midagi nii pikalt ning kui see lõpuks siis kohale jõuab, siis ikka valel ajal. Nagu lubatakse aga samas ei lubata ka õnnelik olla. Aga tahad või ei taha, topeltstandardid ei lõppe hästi.
Üks inimene saab sellest väga täpselt hetkel aru.Ja ma olen sulle kõiges toeks! Mitte, et mul paljus aidata oleks, kuid siiski, kahepeale saab selle supi ikka söödud kuidagi.
Selliseid kummalisi asju siis ikka vahel juhtub. Muidu nagu kõik tavalistpidi läinud. Sporti on teha saanud ja koolis käidud ja lauldud ning kõige tipuks veel seljal mingi närv ka või midagi ära tõmmatud. Mis iganes ei juhtunud, meeletult valus on igastahes küll. Ja homme jälle spordipäev ning minu plaaniks siis end paksult sisse pakkida ja minna sinna lihtsalt jaurama, tähtis nägu ees. Selja tõttu ei kannata muud suurt teha.
Ja nädalavahetust ei jõua ära oodata. Esiteks orkester ja siis sünnipäev ja siis sünnipäev ja siis veel üks sünnipäev ka! Üks õnnelik nädalavahetus tuleb. :) Ja siis pühapäeval peab puhkama ja uueks nädalaks jõudu koguma.
Ja nagu mul siin viimasel ajal hakkab välja kujunema, on iga päev mingi laul teistega võrreldes palju eelistatum ja täidab suure osa minu päevast. Täna oli selleks siis Leonard Coheni Hallelujah, kuid Stan Walkeri esituses. See on heahea. Pluss sai veel isegi lauldud ja klaverdatud seda täna. Muusika ikka üks täielik õnnevalem.
">